Minu poole pöördus klient, kellel oli tekkinud mõte ühest hästi armsast aga väga lagunenud vanast lapsepõlve aegsest seljakotist teha "koopia". Isegi kaks koopiat - üks temale endale ja teine õele sünnipäevakingiks. See kunagine seljakott oli olnud kaaslaseks kõikidel loodusmatkadel koos isaga ja sinna olevat "alati kõik ära mahtunud". See oli nende pere legendaarne kott, mida ta meenutab siiani koos õega, kui isast juttu tuleb.
Niisiis. Mis materjalist teha ja kust seda saab? Otsisin siit ja sealt ja lõpuks leidsin hoopis ämma ateljeest vana nõuka aegse telgi, mis osati auguline ja pleekinud aga millel tundus olevat ka piisavalt kasutatavaid osi. Leidsime otsingute käigus ühtlasi ka ühe päris korraliku tolleaegse magamiskoti, mille viisin Sõjamuuseumile.
Otsisin siis välja telgist need magusamad kohad ja läks lõikamiseks, lõigete tegemiseks ja pesumasinasse panemiseks. Ega seda vana hõngu nüüd niipalju ka pole vaja!
Ja siis läks õmblemiseks. Alguses esipaneelidele taskud ja kandid ja pandlad, tagaosale seljakotirihmad. Siis küljed kokku. Lõpuks lasin Rivetis öösid peale ja valmis. Nahkrihmadega oli üksjagu mässamist ja õppimist. Ja see vana present ise ka oli minu jaoks võõras sest teen tavaliselt asju nailonist. Mul pole isegi siksak masinat, see asi ju narmendab! Igatahes ... Vanalt kotilt harutasin kliendi soovil lahti veel paar rohkem säilinud pannalt ning ka need läksid parempoolsete esitaskute peale sentimentaalseks lisandiks.
Ja sellised nunnud kukkusidki lõpuks suure vaevaga välja. Mis seal siis on, lihtne kott ilma voodrita ja paari taskuga? Ma ise ka ei tea mille kallal ma kümneid tunde mässasin.
Mis mulle selle materjali juures meeldis olid aegadega tekkinud täksud või kergelt pleekinumad voldid. Natuke nagu #waxedcanvas mis säilitab kangast kõvemini kortsutades kerged triibud. See on ju ajalugu mis kotiga kaasas käib - kus ta on olnud ja mis temaga on juhtunud. Selle vana presendiga oli natuke sama lugu, seal on ju kes teab mis ajalugu küljes. Ainult kott ise teab... Või telk... Mis identiteet tal on?
Ega ta päris koopia tulnud, ikka sai kasutatud tänapäevast riistvara - nahkrihmasid, pandlaid, ööse, rihma ja niiti. Ja improvisatsiooni oli siin ja seal veelgi. Aga lõppkokkuvõtteks sain kliendilt nii sooja tagasiside, mida saab harva. Meeletult hea meel, kui asi läheb naelapea pihta!
Soovin kottidele tulevasi seiklusi ja pikka iga!
***